Õigusriigi olukord ja selle rikkumised Ungaris

Euroopa Parlament võttis vastu oma teise vahearuande artikli 7 menetluse kohta, mille parlament algatas Ungari vastu 2018. aastal. Parlamendiliikmete sõnul on olukord hullem kui kunagi varem: nende sõnul õõnestab Ungari "süstemaatiliselt õigusriigi põhimõtteid" ja liigub "valimisautokraatia" mudeli suunas.

Raportis loetletakse pikk nimekiri probleemidest: poliitiline sekkumine kohtusüsteemi, Euroopa kohtuotsuste täitmisest keeldumine, valitsuse ja majandusgruppide vahelised korruptsioonisidemed, valimisi mõjutav kliendivõrgustik ja Ungari korruptsioonivastase ameti töö blokeerimine. Parlamendi sõnul ohustab see olukord ka Euroopa vahendite kasutamist.

Parlamendiliikmed kritiseerivad ka Euroopa Komisjoni otsust vabastada osa ühtekuuluvusfondidest Ungarile, mille parlament nüüd kohtus vaidlustab. Samal ajal juhivad nad tähelepanu sekkumisele akadeemilisse vabadusse, valitsuse kontrollile meedia üle, poliitiliselt motiveeritud äritegevusele ja isegi Pride'i marsside de facto keelustamisele põhiseaduse muudatuste kaudu.

Erilist muret tekitab 2026. aasta valimiste eel tehisintellekti abil loodud poliitilise sisu kasvav väärkasutamine. Parlament toob esile valitseva erakonnaga seotud kanalite poolt levitatavate deepfake-videote leviku, mis parlamendiliikmete sõnul kujutab endast tõsist ohtu ausatele valimistele ja DSA, GDPRi ja tehisintellekti seaduse eeskirjade järgimisele.

Seetõttu kordab parlament oma üleskutset algatada artikli 7 lõike 2 kohane menetlus - samm, mis võib viia Ungari hääleõiguse äravõtmiseni ELi nõukogus - ning nõuab Ungari väidetava spionaaži kiiret uurimist ELi institutsioonides ja selgeid tagajärgi kõigile asjaosalistele.