Töökoha algoritmid kontrolli all

Parlament leppis kolmapäeval kokku, et algoritmilise tööjuhtimise kasvav kasutamine - näiteks värbamisel, tulemuslikkuse hindamisel või ülesannete jaotamisel - ei too kaasa mitte ainult tõhusust, vaid ka tõsiseid riske töötajate õigustele. Seetõttu nõuab parlament, et iga oluline töösuhteid puudutav otsus peab alati alluma inimese hinnangule.

Parlamendiliikmete sõnul ei tohi töölevõtmine, töölepingu lõpetamine, palga muutmine ja distsiplinaarmeetmed põhineda üksnes automaatsel algoritmil. Lisaks peaks töötajatel olema õigus küsida selgitust selle kohta, kuidas algoritm oma otsuse tegi, ning kahtluse korral peaks neil olema õigus lasta selline otsus inimesel üle vaadata.

Läbipaistvus on ettepaneku oluline osa. Tööandjad peaksid töötajaid selgelt teavitama, kas ja kuidas kasutatakse algoritme, milliseid andmeid süsteemid nende kohta koguvad ja kuidas on tagatud inimlik järelevalve. Parlament usub, et nende süsteemide kasutamine ei tohi ohustada töötajate tervist, ohutust või vaimset heaolu.

Erilist rõhku panevad parlamendiliikmed isikuandmete kaitsele. Nad teevad ettepaneku keelata andmete töötlemine töötajate emotsionaalse või psühholoogilise seisundi, nende eraviisilise suhtlemise, liikumiste väljaspool tööaega või ametiühinguga seotud tegevuse kohta. Eesmärk on vältida põhjendamatut jälgimist ja sekkumist inimeste eraelu puutumatusse tööl.

Heakskiidetud tekst ei ole seadus, vaid väljakutse Euroopa Komisjonile. Komisjonil on nüüd kolm kuud aega teatada, kas ta valmistab ette konkreetse õigusakti ettepaneku või selgitab, miks ta seda ei tee. Parlament saadab selge signaali, et töö digitaliseerimine peaks käima käsikäes inimväärikuse ja töötajate õiguste kaitsega.