Euroopa Parlament nõuab ranget pettustevastast võitlust: rohkem kontrolli, digitaliseerimist ja tõhusust

ELi rahaga seotud pettuste arv kasvab 2023. aastal hüppeliselt, mis ajendas Euroopa Parlamenti võtma vastu raporti, milles nõutakse ajakohastatud vahendeid, tugevat jõustamist ja tihedamat koostööd Euroopa institutsioonide vahel. Raportis pööratakse erilist tähelepanu tehnoloogia väärkasutamisele ja vajadusele vastutustundliku tehisintellekti kasutamise järele.

Heakskiidetud aruande kohaselt teatati 2023. aastal rekordiliselt 13 563 pettuse ja eeskirjade eiramise juhtumist - 9% rohkem kui eelmisel aastal. Nende juhtumite rahaline mõju ulatus 1,9 miljardi euroni, mis on 7,3% suurem kui aasta varem. Parlamendiliikmed hoiatavad, et tegemist on jätkuva negatiivse suundumusega, ning kutsuvad üles looma paremat seost eelarvekulude ja vastutavate institutsioonide tegevuse vahel.

Parlament rõhutab Euroopa Prokuratuuri (EPPO) kasvavat rolli, kes alustas 2023. aastal 1371 uut uurimist ja käsitles kokku peaaegu 2000 aktiivset juhtumit. Parlamendiliikmed hindavad selle töö läbipaistvust, kuid nõuavad suuremat tõhusust - mitte ainult uuritud juhtumite arvu, vaid ka tegelikult sissenõutud vahendite osas.

Raportis rõhutatakse vajadust digitaliseerida ja ajakohastada pettuste avastamise vahendeid, sealhulgas kasutada tehisintellekti. Samal ajal hoiatab parlament siiski, et tehnoloogiat tuleb kasutada vastutustundlikult ning rõhuasetusega õiguslikele tagatistele ja demokraatlikule kontrollile.

Lisaks tehnilistele ja institutsioonilistele reformidele nõuab parlament ka õigusriigi põhimõtete ranget kohaldamist kõikides liikmesriikides. Parlamendiliikmete sõnul on ELi eelarve tõhus kaitse tihedalt seotud valitsemise kvaliteedi, kohtusüsteemi sõltumatuse ja liidu põhiväärtuste austamisega.