Põhja-Makedoonia ja teised riigid peavad ELiga ühinemiseks kiirendama reforme

Euroopa Parlament võttis vastu esimese hindamisaruande Põhja-Makedoonia kohta alates 2022. aastast. Kuigi Euroopa Parlament kiitis riigi jõupingutusi moderniseerimiseks ja selle euroopameelset orientatsiooni, tuletas ta tungivalt meelde, et ELiga ühinemine ise sõltub konkreetsete tingimuste täitmisest. Parlamendiliikmed ütlesid, et ELi laienemisprotsess peaks põhinema üksnes teenetel ja mõõdetavatel edusammudel.

Raporti kohaselt on Põhja-Makedoonia teinud ettevalmistustes edusamme, näiteks reformikava ja osalemine uues 750 miljoni euro suuruses Euroopa programmis. Euroopa Parlament hoiatas siiski, et kavade vastuvõtmisest ei piisa - oluline on nende tegelik rakendamine. Parlament pööras erilist tähelepanu avaliku halduse reformidele, õigusriigi põhimõtetele ja korruptsioonivastasele võitlusele.

Samal ajal väljendatakse raportis muret võimsate ametnike kasvava korruptsiooni ja üldsuse vähese usalduse pärast kohtusüsteemi sõltumatuse suhtes. Parlamendiliikmed kutsusid seetõttu üles tugevdama kontrolli, kohtute sõltumatust ja järelevalveasutuste suutlikkust.

Sarnaselt teiste Lääne-Balkani riikidega hoiatas parlament välisriikide kasvava mõju ja desinformatsioonikampaaniate eest. Eelkõige annab põhjust muretsemiseks Ungari ja Serbia valitsuste roll Venemaa ja Hiina huvide edendamisel piirkonnas.

Sel nädalal kiideti heaks ka hindamisaruanded Albaania (520 poolt, 120 vastu, 64 erapooletut), Gruusia (490 poolt, 147 vastu, 49 erapooletut) ning Bosnia ja Hertsegoviina (459 poolt, 130 vastu, 63 erapooletut) kohta. Iga riiki vaadeldi eraldi, kuid ELi üldine seisukoht jäi samaks: edusamme tunnustatakse ainult siis, kui neid toetavad konkreetsed tulemused ja Euroopa eeskirjade järgimine.