Euroopa Komisjoni vastu esitatud umbusaldusavaldus

Ursula von der Leyeni juhitud komisjoni tagandamise katse põrkas vastu seina - ainult 175 parlamendiliiget 720-st hääletas ettepaneku poolt, mis on tunduvalt vähem kui nõutav kahekolmandikuline häälteenamus. Enamiku Euroopa Parlamendi liikmete arvates ei olnud see ettepanek usaldusväärne, kuigi komisjoni enda kritiseerimine on endiselt päevakorral.
Ettepaneku aluseks oli rida süüdistusi: Euroopa Parlamendi liikmed viitasid eelkõige vaktsiinide ostmisega seotud skandaalile. Komisjon on pikka aega keeldunud avaldamast president von der Leyeni ja Pfizeri juhi vahel 2021. aastal vahetatud tekstisõnumeid. Euroopa Kohus otsustas selle aasta alguses, et komisjon ei ole sõnumeid saladuses hoides õiguspäraselt tegutsenud.
Kriitikud on ka märkinud, et ELi poolt vaktsiinide ostmiseks eraldatud 35 miljardist eurost on jäänud kasutamata üle 4 miljardi euro. Seetõttu seavad nad kahtluse alla komisjoni finantsjärelevalve ja hoiatavad avaliku sektori vahendite võimaliku raiskamise eest.
Teine vaidlusküsimus oli ettepanek 150 miljardi euro suuruse kaitsefondi (SAFE) loomiseks, mille kohta komisjon tegi ettepaneku, kasutades ELi õiguse hädaolukorra artiklit.
Lõpuks oli kõige tõsisem süüdistus komisjoni väidetav sekkumine Rumeenia ja Saksamaa valimistesse uue digitaalteenuste seaduse kaudu. Kaebuse esitajate sõnul kasutati seadust vääralt ära valimiskampaaniate piiramiseks ja tulemuste mõjutamiseks, ületades sellega komisjoni pädevust.
Kuigi umbusaldusavaldus selgelt ei läinud läbi, näitas parlamendis toimunud arutelu, et läbipaistvuse ja usalduse küsimus Euroopa institutsioonide vastu on endiselt tundlik teema.
We collect and visually present data publicly available at the page of European Parliament. Votemap.eu denies any responsibility for possible inconsistencies of the data or its changes after the publication.
Descriptions are created using DeepL Translate machine translation. We apologize for any possible imperfections or inconvenience.