Droonid ja kaasaegne sõjapidamine

Euroopa Parlament märgib oma raportis, et piloodita süsteemid mõjutavad tänapäeval oluliselt sõjapidamise vormi. Droonide intensiivne kasutamine Ukrainas ja nende kasutamine mitteriiklike osapoolte poolt, nagu Hamas või Hutiid, on paljastanud nende armeede haavatavuse, kes ei ole selleks valmis. Parlamendiliikmete sõnul muudavad nende tehnoloogiate madalad kulud ja kõrge efektiivsus jõudude tasakaalu. Parlament rõhutab, et Euroopa armeed peavad droonid ja nende vastu suunatud vahendid (nn counter-UAS) täielikult integreerima väljaõppesse, relvastusse ja operatiivdoktriinidesse. See hõlmab võimet kiiresti avastada, segada või hävitada vaenlase droone, kasutades selleks radareid, sensoreid, elektroonilist sõjapidamist, lasersüsteeme või odavaid kaitselahendusi. Ilma nendeta on oht suuremateks kaotusteks ja vägede manööverdamisvabaduse piiramiseks.

Erilist rõhku pannakse odavatele ja massiliselt kättesaadavatele droonidevastastele tehnoloogiatele. Parlament juhib tähelepanu sellele, et praegused süsteemid on sageli kallimad kui nende hävitatavad sihtmärgid, mis on pikas perspektiivis jätkusuutmatu. Seetõttu peaks EL toetama lihtsate, kiiresti kasutusele võetavate ja kulutõhusate lahenduste väljatöötamist, mis on inspireeritud muu hulgas Ukraina kogemustest.

Euroopa Parlamendi liikmed kutsuvad üles muutma sõjalisi doktriine ja investeerima teadusuuringutesse, arendustegevusse ning koostöösse sõjaväe, tööstuse ja idufirmade vahel. Droonid tuleks integreerida mitte ainult maavägede, vaid ka mereväe, õhuväe ja logistiliste süsteemide koosseisu. Muudatuste osaks peaks olema ka droonide kasutamise eeskirjade selgem määratlemine ja ühised Euroopa standardid operaatorite koolituse ja sertifitseerimise jaoks. Aruanne saadab seega selge signaali: kui EL tahab tänases julgeolekukeskkonnas püsima jääda, peab ta kohanema droonide lahinguvälja reaalsusega – kiiresti, koordineeritult ja rõhuasetusega oma tehnoloogilisele võimekusele.