ELi õiguse jõustamine aastatel 2023–2025

Resolutsioon põhineb JURI õiguskomisjoni aruandel, mille koostas raportöör Dainius Žalimas fraktsioonist Renew. Selles hindab komisjon, kuidas Euroopa Komisjon ja liikmesriigid rakendavad ja tagavad ELi õiguse järgimise. Komisjoni peamiseks vahendiks on kohustuste täitmata jätmise menetlus, mis võib lõppeda Euroopa Liidu Kohtus.

Resolutsioonis avaldatakse kahetsust, et komisjon ei avaldanud 2024. aasta aruannet ELi õiguse kohaldamise kohta. Sellega katkestas komisjon tava, mida oli järginud alates 1983. aastast.

Resolutsioonis on esitatud ka konkreetsed arvud. Lõpetatud kohustuste täitmata jätmise menetluste arv langes 1 030-lt 2023. aastal 535-le 2024. aastal. Samal ajavahemikul suurenes pooleliolevate juhtumite arv 1 461-lt 1 493-le ja uute juhtumite arv 528-lt 567-le. Esialgsete andmete kohaselt lõpetati 1. jaanuarist kuni 31. juulini 2025 345 menetlust ja käimasolevaid menetlusi oli 1 559. Kõigil kolmel aastal puudutasid enamik käimasolevaid menetlusi keskkonnaküsimusi.

Vastavalt resolutsioonile peab komisjon avaldama läbipaistvad ja objektiivsed kriteeriumid, mille alusel ta valib juhtumid menetlusse võtmiseks. Komisjon peab menetluse algatama järjekindlalt ka juhul, kui liikmesriik ei täida Euroopa Kohtu otsust, sealhulgas ettepanekuid ühekordsete summade või viivitusintresside kohta. Resolutsioonis väljendatakse tugevat muret, et komisjon kõhkleb kohtusse pöördumisel isegi selgete ja püsivate rikkumiste puhul. Liikmesriike kutsutakse üles järgima direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegu; ühtse turu direktiivide puhul on keskmine viivitus „Single Market Scoreboardi“ ülevaate kohaselt 11,9 kuud. Samuti väljendatakse resolutsioonis tugevat toetust õigusriigi põhimõttele tuginevale tingimuslikkuse mehhanismile ning muret selle üle, et mõnede liikmesriikide konstitutsioonikohtud ja kõrgeimad kohtud õõnestavad ELi õiguse ülimuslikkust.

Resolutsiooni poolt hääletas 416 parlamendiliiget, vastu 190 ja 15 jäi erapooletuks. Kõik neli Euroopa-meelset fraktsiooni toetasid seda peaaegu ühehäälselt: EPP 150 poolt, 2 vastu ja 3 erapooletut; S&D kõik 118 poolt; Renew 59 poolt ja 1 erapooletu; Greens/EFA kõik 45 poolt. Nende seisukohti kajastab 28. aprilli 2026. aasta arutelu.

Raportöör Dainius Žalimas (Renew) märkis raporti tutvustamisel: „Euroopa õigus on vaid niivõrd tugev, kui tugev on selle rakendamine.“ Variraportöör Lukas Mandl (EPP) juhtis tähelepanu sellele, et „liikmesriikide tasandil ja mujal rakendatakse ELi õigust mõnikord veelgi keerulisemalt, kui see tegelikult Euroopa tasandilt tuleb“. Variraportöör Eric Sargiacomo (S&D) kutsus komisjoni üles mitte ohverdama „demokraatlikku nõuet mõtlematu dereguleerimise altarile, mille eesmärk on lühiajaline kasum“. Kõige teravamalt pöördus komisjoni poole variraportöör Tineke Strik (Greens/EFA): „Komisjoniliikmed, te olete aluslepingute valvurid, ja seetõttu kutsun teid üles: ärge piirduge vaid vahendamisega, vaid esitage ka kaebusi ja lõpetage karistamatus.“ Väljavõtted on tõlgitud arutelu sõna-sõnalise protokollist.

Äärmusvasakpoolsed (The Left) hääletasid valdavalt poolt: 41 poolt, 1 vastu, 1 erapooletu. Vastu astusid äärmusparempoolsed: ECR 69 häält vastu ja 5 erapooletut, PfE 73 vastu ja 2 erapooletut, ESN 25 vastu ja 1 erapooletu. Kõnealustest kolmest fraktsioonist ei hääletanud keegi poolt. EPP koos äärmusparempoolsete fraktsioonidega ei osalenud selles hääletuses.