The Left’i taotlus arutelu korraldamiseks seoses EKP intressimäärade otsusega

Esmaspäeval, 14. septembril 2026 hääletas parlament fraktsiooni „The Left“ taotluse üle lisada päevakorda nõukogu ja komisjoni avaldus Euroopa Keskpanga otsuse kohta tõsta intressimäärasid ning selle mõju kohta kasvavatele elukallidustele. Tegemist oli menetlusliku hääletusega päevakorra üle, mitte sisulise otsusega EKP poliitika kohta – sellest hoolimata näitab see, kuidas erinevad fraktsioonid sellesse teemasse suhtuvad. Taotlus lükati tagasi häältega 154 poolt, 216 vastu ja 85 erapooletut.

See oli juba „The Left“i teine katse. 2026. aasta juunis esitas fraktsioon sarnase taotluse sama teema päevakorda lisamiseks, kuid võttis selle enne hääletust tagasi. Septembris toimus hääletus ja taotlus lükati tagasi.

Neli demokraatlikku fraktsiooni olid oma seisukohtades selgelt eriarvamusel. EPP hääletas praktiliselt ühehäälselt vastu, samuti Renew. Greens/EFA oli seevastu ühehäälselt arutelu päevakorda võtmise poolt. S&D seisukoht jääb ebaselgeks: fraktsioon hääletas formaalselt poolt, kuid valdav enamus kohal olnud liikmetest jäi hääletamisest kõrvale – tegelikult tõmbus fraktsioon pigem otsustamisest kõrvale, kui et taotlust toetas.

Äärmusparempoolsed ei käitunud ühtse blokina, seega ei saa siin rääkida ultrakonservatiivsest enamusest, kes taotluse läbi suruks või tagasi lükkaks. ECR hääletas vastu, kuid oli sisemiselt märkimisväärselt lõhestunud. PfE oli seevastu enamuses arutelu lisamise poolt. ESN hääletas vastu. Tagasilükkamisel ei olnud seega selget parempoolse-vasakpoolse mustrit – vastu olid EPP, Renew ja osa äärmusparempoolsetest, poolt hääletasid Greens/EFA, The Left ja enamik PfE-st.

Osalus oli madal – 717-st täidetud kohast anti 455 häält, s.o. 63,5 %. See vastab Strasbourgis toimuvate esmaspäevaste istungite tüüpilisele mustrile, mil parlamendiliikmed alles saabuvad: võrreldavad esmaspäevased päevakorra hääletused 2026. aastast jäävad samasse vahemikku 433–455 häält, samal ajal kui sama nädala teisipäevased ja kolmapäevased hääletused ulatuvad 650–670 hääleni, st ligikaudu 30 protsendipunkti võrra rohkem. Kõrgeim osalus oli fraktsioonil Greens/EFA (umbes 87 %) – fraktsioon, mis oli ühtlasi ainus, mille seisukoht oli täielikult ühtne poolt-hääle andmise suhtes. Kõige madalam osalus oli ECR-il (umbes 40 %) – fraktsioonil, mis oli ka sisemiselt kõige lõhestunum; kas need kaks näitajat on omavahel seotud, ei ole kättesaadavate andmete põhjal võimalik kindlaks teha.

Vahepeal jätkab EKP intressimäärade tõstmist: teist korda sel aastal tõstis ta neid 10. septembril 2026, esimest korda juunis 2026 pärast peaaegu kolme aastat, juulis jättis ta need muutmata. Inflatsioon euroalal ei tõusnud vahepeal sirgjooneliselt: mai 3,2 %-lt langes see juunis 2,8 %-ni, seejärel kiirenes see kaks korda – juulis 2,9 %-ni ja augustis esialgse hinnangu kohaselt 3,3 %-ni, mis on kõrgeim tase alates 2023. aasta septembrist ning mida mõjutasid peamiselt energia hinnad seoses Lähis-Ida konfliktiga.