Euroopa demokraatia kilp: soovitused välisriikide sekkumise ja desinformatsiooni vastu

Euroopa demokraatia kaitsekilbi (EUDS) erikomisjon loodi Euroopa Parlamendis juba 2024. aasta detsembris varasemate välisriikide sekkumist käsitlevate INGE-komisjonide järeltulijana. Pärast poolteist aastat kestnud tööd esitas komisjon soovitustega lõpparuande, mille vastuvõtmise üle hääletas Euroopa Parlament täiskogu istungil Strasbourgis. Raportööriks oli Tomas Tobé (EPP); teksti koostamisel osalesid ka variraportöörid fraktsioonidest S&D, Renew ja Greens/EFA – st ülejäänud kolmest demokraatlikust fraktsioonist – ning ka fraktsioonidest ECR, PfE, ESN ja The Left, seega oli tegemist raportiga, mis hõlmas kogu poliitilist spektrit.

Soovituste keskmes on ettepanek luua ELi demokraatliku vastupidavuse keskus – sõltumatu tippkeskus, mis võitleb välisriikide poolse infosegamise ja desinformatsiooni vastu ning millel on selge mandaat, eelarve ja liikmesriikide kohustuslik osalus. Raportis nimetatakse Venemaad Euroopa demokraatia peamiseks välisohuks kriitilise infrastruktuuri vastu suunatud hübriidrünnakute tõttu (küberrünnakud, sabotaaž, süütamine, spionaaž, signaali segamine) ning teiste osapooltena nimetatakse Valgevenet, Hiina, Iraani ja Põhja-Korea. Raport nõuab sanktsioonide laiendamist neile, kes võimaldavad desinformatsiooni levitamist või aitavad olemasolevaid sanktsioone kõrvale hiilida, ning mõistab hukka Venemaa poliitiliselt motiveeritud „mustad nimekirjad”, milles on loetletud ELi ametnikud, ajakirjanikud ja Euroopa Parlamendi liikmed.

Digitaalvaldkonnas ei nõuta soovitustes uut seadusandlust, vaid DSA ja tehisintellekti direktiivi järjekindlat jõustamist – platvormid peaksid kandma vastutust valimisi mõjutavate botide vastu võitlemise eest. Valimiste vastupidavuse osas tehakse ettepanek liigitada valimisinfrastruktuur kriitilise infrastruktuuri hulka, kehtestada krüptovaluutaga tehtavate poliitiliste annetuste puhul põhimõte „tunne oma annetajat”, võtta meetmeid deepfake’ide ja pettusreklaamide vastu ning kaitsta kandidaatide nimekirju. Samuti rõhutatakse meediapädevuse tugevdamist, sõltumatu kodanikuühiskonna toetamist, uuriva ajakirjanduse rahastamist ning „Euroopa valmisoleku päeva“ kehtestamist 24. veebruaril – Venemaa sissetungi aastapäeval Ukrainasse.

Täiskogu võttis soovituse vastu häältega 420 poolt, 220 vastu ja 26 erapooletut. Nelja demokraatliku fraktsiooni vahel valitses peaaegu täielik üksmeel – EPP, S&D ja Renew hääletasid ühehäälselt poolt, Greens/EFA peaaegu ühehäälselt. Vastupidiselt hääletasid koordineeritult vastu ECR, PfE ja ESN – kõik kolm äärmusparempoolset fraktsiooni hääletasid valdavalt vastu, mis vastab mustrile, kus demokraatlik konsensus kaasneb äärmusparempoolsete tiheda vastuseisuga.

Hääletusel osalemise üldine määr oli kõrge, üle 92 protsendi täidetud kohtadest – see vastab tavapärasele tasemele teisipäevastel lõpphääletustel. Osalenud fraktsioonide seas oli osalusprotsent kõrgeim äärmusparempoolsel ESN-il (üle 96 protsendi), vastupidiselt oli osalusprotsent madalaim PfE-l (alla 87 protsendi) – mõlemad hääletasid siiski vastu koordineeritult ja sama sisemise ühtsusega. Ainult numbrite põhjal ei ole võimalik järeldada selle erinevuse põhjust.