Ajutine fond süsinikutolliga ohustatud tööstusharude jaoks
2026-09-15
Parlament võttis täna häältega 433:97 (146 jäi erapooletuks) vastu oma seisukoha esimesel lugemisel ajutise dekarboniseerimisfondi kohta – see on täiendav vahend süsinikdioksiidi tollimaksule (CBAM), mille eesmärk on aidata Euroopa tootjatel toime tulla tasuta heitkoguste kvootide lõppemisega. Tegemist on volitusega läbirääkimisteks Nõukoguga, mitte vaidlustega Nõukoguga: Nõukogu ei ole ettepaneku suhtes seni seisukohta võtnud. Poolt hääletasid kõik neli demokraatlikku fraktsiooni, vastu hääletas äärmusparempoolsed. Osalusmäär 94,3 % oli kõrgeim kõigist teisipäevastest lõpphääletustest.
Euroopa Parlamendi liikmed võtsid täna häältega 433:97 (146 jäid erapooletuks) vastu oma seisukoha esimesel lugemisel ettepaneku kohta ajutise dekarboniseerimisfondi loomiseks – mis on piiridel kohaldatava süsinikdioksiidi tasakaalustamise mehhanismi (CBAM). Selle hääletusega algab alles vaidlus nõukoguga: tegemist on mandaadiga eelseisvateks läbirääkimisteks liikmesriikidega, nõukogu ei ole selle konkreetse ettepaneku suhtes veel oma seisukohta võtnud.
Fondi eesmärk on ajutiselt toetada CBAM-i alla kuuluvaid Euroopa tootjaid ja leevendada nn süsiniku lekke ohtu, st tootmise üleviimist väljapoole EL-i heitkoguste hinna tõttu. Seda peaks rahastama 25 % liikmesriikide tuludest, mis saadakse CBAM-i heitkoguste sertifikaatide müügist aastatel 2026 ja 2027, mis Euroopa Komisjoni hinnangu kohaselt peaks tooma sisse umbes 633 miljonit eurot. Fond on vastuseks asjaolule, et EL kaotab samal ajal 2034. aastaks järk-järgult tasuta heitkoguste kvoodid CBAM-iga hõlmatud sektorites – alumiinium, väetised, raud ja teras –, mistõttu satuvad Euroopa tootjad ebasoodsasse olukorda võrreldes konkurentidega riikidest, kus süsiniku hind ei ole võrreldav.
Vastupidiselt Euroopa Komisjoni esialgsele ettepanekule 2025. aasta detsembrist saavutas Euroopa Parlament keskkonnakomisjoni raportis (raportöör Pascal Canfin, Renew) läbi pikema ja varasema toetuse – väljamaksed juba aastatel 2027–2029, mitte ainult ühes voorus 2028. aastal –, laiendades toetuse saajate ringi väetistele ja ettevõtetele, kes töötlevad edasi CBAM-iga hõlmatud kaupu, ning määrates kasutamata vahendite kasutamise teistmoodi: liikmesriikidele tagastamise asemel peaksid need suunatama ELi rahvusvahelistele kliimakohustustele vastavalt Pariisi lepingule.
Raportöör Pascal Canfin (Renew) märkis, et ettepanek laiendab tollimaksuga hõlmatud toodete ringi, kehtestab rangemad eeskirjad kõrvalehoidmise vastu – muu hulgas tootmise ümbersuunamine Hiinast – ning pakub lahendust põllumajandustootjatele ja ekspordiskeemi Euroopa ettevõtetele.
Eelnõu poolt hääletasid kõik neli suurt demokraatlikku fraktsiooni praktiliselt ühehäälselt – S&D, Renew Europe ja Greens/EFA ühegi vastuhääleta, EPP peaaegu ühehäälselt poolt, vaid üksikute vastuhäältega ja osaga parlamendiliikmetest, kes jäid hääletamisest kõrvale. Vastu astus äärmusparempoolsed, kuid mitte ühtlaselt: ESN hääletas vastu peaaegu täielikult ja täieliku osalusega, samas kui ECRi ja PfE puhul oli pilt teine – ECRi absoluutne enamus eelistas hääletamisest hoiduda ja vaid vähemus hääletas otseselt vastu, samamoodi, kuigi vähemal määral, hoidus hääletamisest märkimisväärne osa PfE-st. Äärmusparempoolsed esinesid seega ettepaneku vastu koordineeritud blokina, kuid kahe kolmest fraktsioonist puhul oli tegemist pigem vältiva hoiakuga kui ühemõttelise tagasilükkamisega.
Hääletusel osales 94,3 % (676 parlamendiliiget 717-st) – see oli kõrgeim osalusprotsent kõigist sama teisipäevase istungi lõpphääletustest. Kõige suurem osalus oli ESN-il (100 %), kõige väiksem aga PfE-l (88,1 %).
Kogume ja esitame visuaalselt andmeid, mis on avalikult kättesaadavad Euroopa Parlamendi lehel. Votemap.eu eitab igasugust vastutust andmete võimalike ebakõlade või pärast avaldamist tehtud muudatuste eest.
Kirjeldused on loodud DeepL masintõlke abil. Vabandame võimalike ebatäiuslikkuste või ebamugavuste pärast.
