ELi ja Šveitsi vaheline kokkulepe reisijate andmete (PNR) kohta: laiapõhjaline üksmeel, erimeelsused Roheliste seas

Strasbourgi parlament kiitis heaks Euroopa Liidu ja Šveitsi vahelise lepingu reisijate nimekirja (PNR) andmete edastamise kohta lennuettevõtjate ja Šveitsi ametiasutuste vahel. Lepingu eesmärk on ennetada, avastada, uurida ja menetleda terrorismikuritegusid ja raskete kuritegude toimepanemist.

Tegemist on Euroopa Parlamendi nõusolekumenetlusega (NLE) rahvusvahelise lepingu suhtes, mille läbirääkimised pidas Euroopa Komisjon ja mille allkirjastas nõukogu. Parlamendil ei ole sellise lepingu puhul õigust esitada muudatusettepanekuid – ta võib lepingu tervikuna kas heaks kiita või tagasi lükata, kuid komisjoni ja Šveitsi vahel läbiräägitud teksti ta kuidagi muuta ei saa. Nõukogu võib lepingu sõlmimise otsuse vastu võtta ainult siis, kui parlament annab selleks nõusoleku.

Leping täidab lünga, mis tekkis seetõttu, et Šveits kuulub Schengeni alasse, kuid ELi direktiiv PNR-andmete kohta (2016/681) ei kuulu Schengeni õiguskogumisse – ilma erilepinguta ei tohi Šveits ELi ja Šveitsi vaheliste lendude PNR-andmeid seaduslikult vastu võtta ega töödelda.

Täpsemalt sätestab leping, et lennuettevõtjad saadavad andmed ise (nn „push“-meetod) Šveitsi reisijateandmete üksusele. Tegemist on reisiplaaniga, kontaktandmetega, pagasiga, makseviisiga ja muude broneerimisandmetega; tundlikke andmekategooriaid, nagu rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated või usulised veendumused, ei tohi üldse töödelda. Andmeid võib säilitada maksimaalselt viis aastat ja need tuleb depersonaliseerida hiljemalt kuue kuu jooksul alates vastuvõtmisest. Andmete edasine avalikustamine Šveitsis või väljaspool Šveitsi ja ELi nõuab eelnevat heakskiitu kohtu või muu sõltumatu asutuse poolt.

Parlament andis nõusoleku häältega 549 poolt, 75 vastu, 30 erapooletut, osalusprotsendiga 91,2 % parlamendiliikmetest. Kolm neljast suurest Euroopa-meelsest fraktsioonist – EPP, S&D ja Renew – hääletasid praktiliselt ühehäälselt poolt (EPP täiesti ühehäälselt, S&D ilma ühegi vastuhääleta, vaid mõne erapooletu häälega, Renew ühe vastuhäälega). Ainus fraktsioon, kes oli vastu, oli Greens/EFA: valdav enamus selle parlamendiliikmetest hääletas kokkuleppe vastu, vaid vähesed olid poolt või jäid erapooletuks. Greens/EFA on ka ainus neljast fraktsioonist, kellel LIBE komisjonis selle raporti puhul oma variraportööri ei olnud – seega ei leia vastuseis täiskogus toetust üheski teksti läbirääkimiste käigus väljendatud seisukohas.

Tähelepanuväärne on see, et seekord ei toimunud lõhe demokraatlike fraktsioonide ja äärmusparempoolsete vahel. ECR, PfE ja ESN hääletasid valdavalt kokkuleppe poolt, st koos EPP, S&D ja Renew’ga – mitte nende vastu. Vasakpoolsed olid kokkuleppe suhtes jagunenud, kusjuures vastuhääli oli enamuses.

Raporti raportöör oli Jaroslav Bžoch (PfE), kes täitis sama rolli ka sarnaste ELi kokkulepete puhul Norra ja Islandiga, mille parlament kiitis heaks varem sel aastal. Leping Šveitsiga on seega kolmas sama tüüpi kahepoolne PNR-leping Schengeni assotsieerunud riikidega väljaspool ELi.