"Sõjaline Schengen" vägede kiiremaks liikumiseks

Parlamendiliikmete sõnul seisavad sõjalised liikumised ELis praegu sageli silmitsi bürokraatlike takistustega, vananenud infrastruktuuriga ja pikkade lubadega, mis võivad võtta mitu nädalat, et viia sõjalist varustust riikide vahel üle. Parlament nõuab seetõttu sõjaväe jaoks nn sisepiiride kaotamist, mis sarnaneksid tsiviil-Schengeniga.

Üks põhielement peaks olema investeeringud transpordiinfrastruktuuri, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjaliselt - näiteks raudteed, maanteed, sillad ja tunnelid. Hinnangute kohaselt võib põhiliste lõikude moderniseerimine maksta kuni kümneid miljardeid eurosid. Seetõttu toetavad Euroopa Parlamendi liikmed komisjoni kava suurendada oluliselt sõjalise liikuvuse eelarvet ELi järgmises pikaajalises eelarves.

Parlament nõuab ka halduse lihtsustamist: piiriüleste liikumiste kiiremat lubamist, suuremat digiteerimist ja ühtse kontaktpunkti loomist, mis aitaks armeedel koordineerida. Eesmärk on, et väed saaksid kriisiolukorras liikuda üle ELi sisepiiride 24 tunni jooksul ja tavapärastes olukordades maksimaalselt mõne päeva jooksul.

Parlamendiliikmed panevad suurt rõhku ka koostööle NATOga. Sõjaline liikuvus ei ole oluline mitte ainult ELi kaitse seisukohast, vaid ka selleks, et suudaksime kiiresti reageerida ELi idapoolsetele ohtudele, eriti Balti riikides ja Poolas. Sõjaline Schengen on mõeldud üheks vahendiks, mis aitab Euroopat paremini ette valmistada võimalikuks kriisiks või konfliktiks.